Ja kell on jälle...loomulikult 2 :)

Kuna meil on tegu puhkusega siis polegi praegu muud rääkida, kui heietada, kui mõnus ikka suvilas on.

Kahel päeval oleme nüüd metsmaasikal käinud ja saak on hea. Täna sai juba kooki söödud ja homseks tuleb ka mingi hea retsept metsmaasikatest välja mõelda.

Täna oli meil abiks korjamisel ka Mai-Liis, kes ka puhkab ja otsustas oma puhkusest mõned päevad meiega veeta. Nii me siin siis mõnuleme, söõme ja üllatus, üllatus - teeme trenni! 

Hakkasin tubliks ja tõstsin natuke distantsi. Lubasin endale, et alla 6km enam ei jookse, muidu ei jõua sügisel seda 10km küll mingi valemiga läbida. Ja siiani olen lubadusest ka kinni pidanud (küll vaid 2x olen peale seda jooksnud, aga asi seegi) ja jooksnud veidi üle 7km. Aeg pole veel kiita, aga küll selle kallal ka tööd teen. 

Igaks juhuks ütlen ka, et trenn ei ole siin praegu kõige olulisem. Paneme rõhku ikka söömisele ja puhkamisele, aga püüame natuke midagi kasulikku ka vahepeal teha :)

Veel veidi heietust...

Uskumatu, kuidas maal olles argipäeva mured kaovad ja mõtted on hoopis teised, kui linnas. Iga inimene peaks vahepeal saama niimoodi akusid laadida. Lihtsalt minna ja olla! Ainus mure on muidugi ilm, mis nähtavasti meil siin kaunil Eestimaal ei plaanigi ilusaks minna. Vahepeal viskab mõned soojad kraadid juurde, aga kipub ikkagi külmaks jääma. Tüüpiline eestlane - ilma kallal vingub alati.

Ohjaaa... Vahepeal oli ju jaanipäev ka! Meil möödus see üsna rahulikult suvilas. Hea ilm, palju head sööki, mõned head sõbrad, lõke - no mida sa veel oskad jaanipäeval tahta!? Jaaniussi käisime ka otsimas, aga ei õnnestunud leida. Proovime järgmisel aastal uuesti ja natuke innukamalt.

Kell tiksub halastamatult edasi ja kõik ümberringi juba magavad. Kallis abikaasa plaanib hommikul kalale minna nii, et lõpetangi selle küüntega klõbistamise ja lasen tal vaikuses magada. 

Olge rõõmsad ja nautige seda üürikest suve! 

Far from what i once was. But not yet what im going to be. Ehk veerandsaja aastane :)

Kui ma noorem olin, tahtsin jubedalt vanemaks saada. Kõigepealt 16, siis 18 ja järgmine suur soov oli 21. 

Ja nüüd olen juba 25!  Ja kuhu ma siis omadega jõudnud olen selleks vanuseks - õnneni! 

Mul on kaks imeilusat tütart ja olen abielus lihtsalt uskumatu mehega :)

Koolitee on mul küll pooleli, aga ka selle plaanin sügisel uuesti ette võtta. Kuna nii väikese lapse kõrvalt on see keerukas, lähen e-õppesse.

Sünnipäev ise möödus kenasti. Öösel sain väga ilusa kella omanikuks (mul pole pm terve elu jooksul kella olnud, vajab harjumist) ja varahommikul saabus parimatest parim sõbranna lillede ja koogiga. 

Peale kiiret pesu käisime poes ja siis läksin ripsmehooldusesse (mis jääb mul mõneks ajaks viimaseks, sest mul on lihtsalt kohutav allergia). Peale seda sõitsime loomaaeda, kus veetsime toredat aega. Paar tundi hiljem tulime koju tagasi ja saabus teine parim :)

Kuna loomaaias läks päris kaua ja tüüpiline mina ei teinud eelmisel päeval mitte ühtegi ettevalmistust, olime veidi ajahädas, aga saime siiski koos hakkama. 

Külalisi palju ei olnud, sest kahjuks pidin seda oma pisikeses kodus pidama ja siin oli juba nende väheste inimestega kitsas ja kärarikas. Nii, et kes kutset ei saanud ja tunneb, et tahaks tulla - lepime aja kokku! 

Fb's, telefonitsi ja sõnumitega tuli ikka päris palju õnnitlusi kokku ja ma südamest tänan kõiki, kes võtsid vaevaks mind õnnitleda. Õnne pole kunagi piisavalt :)

Nagu suurem osa mu postitusi, jääb seegi praegu poolikuks, sest üks väike preili nõuab midagi ja ma lähen uurin välja, mis see on. 

Järgmise korrani! 

Elu on ilus.

Esimene nädalavahetus perega suvilas veedetud.

Super! Ütlen hurraa ja nii ilus ja Issand jumal ja kõike veel, mis tänapäeval väga heade asjade kohta öeldakse.

2 päikesepaistelist päeva, aiatööd, lebotamist ja mis põhiline - puhkamist! Noh, ja natuke mitte nii positiivne asja juures oli see, et sai ka kõvasti söödud. No mis sa teed, kui nii head liha grillitakse.

Suvilas on lapsed ka nagu ära vahetatud. D1 ei tee igasugu lollusi ja ei ripu küljes ega küsi neid lõputuid küsimusi, D2 mängib omaette ka vahepeal ja ei nuta nii palju. Rääkimata mu kallist abikaasast, kellel töömõtted peast läinud, niidab muru, parandab asju, koristab kuuri jne. Lausa lust on hommikul ärgata, teha süüa oma perele ja nautida seda kõike aias kohvi rüübates. 

Võiksin lõputult rääkida maal olemise headest külgedest, aga kes seda ikka lugeda viitsiks :)

D2'l täitus täna 8 kuud. Kaalub 7700 ja pikkust on 70cm. Rinnapiima ei saa nüüd enam üldse.

Üldiselt ikka tubli laps, magab öösel vähemalt 9h ja on võrratult armas. 

Muud ei meenugi. Sõidame just kodu poole ja kõik mõtted juba järgmise nädalavahetuse peal, kui sõidame loomulikult jälle suvilasse ja võtame paar head sõbrannat ka kaasa. Seltsis ju segasem! Ja ega ei saa seda mõnu ainult endale hoida.

Lõpetuseks lisan pildi 8 kuu vanusest preilist, kes juba tolmuimejaga ringi tuuseldab :)

Ilusat algavat nädalat kõigile! 

Kella kahene tõetera.

Suvi läbi?

Ilmad on jälle masendavalt külmad ja vihmased. Eks oligi juba kaua soe ja mõnus olnud.

Tunne on selline nagu suvi oleks läbi, sest pooled kauaoodatud sündmused on juba läbi.

Esiteks, pulma-aastapäev. Saaremaa hakkab mulle iga korraga aina rohkem meeldima ja üleüldse veetes aega Tallinnast väljas, tuleb soov sinna jäädagi. Kui mõnest viperusest mööda vaadata, oli tore reis. Ainult, et paar päeva jäi puudu. Enne mõtlesin, et kaks päeva on piisav aeg, aga seal oleks võinud vabalt nädala olla.

Teiseks, maijooks. Püüdsin olla nii rahulik, kui on võimalik olla olukorras, kus pead jooksma 7km, olles selle distantsi läbinud vaid 1x ja üleüldse kuu jooksul jooksnud 6-7x. 

Mida lähemale start jõudis, seda enam hakkasin muretsema, aga kõik läks paremini, kui ma arvasin. 

3-4km vahel oli muidugi tunne, et viskan pikali ja hakkan nutma, aga see tunne läks üle ja jõudsin elusalt finishisse. Ajavõtuga jooksus oli osalejaid 3273 ja mina jooksin kohale number 1660, ajaga 44min ja 18sek. 

Olen tulemusega rahul, sest pole teabmis jooksja ja pole jõudnud veel harjutadagi. Järgmisel aastal proovin juba natuke paremat tulemust saada ja sügisel plaanin 10km ka ära proovida :)

Natuke ka lapsevanematele, kes mõistavad, millest ma räägin. 

D2 areneb viimasel ajal kohe eriti kiirelt. Alles sai käputamise selgeks ja juba ajab end püsti kõige najal ja proovib isegi samme teha. Minu jaoks müstika, sest ta on endiselt minu jaoks väike beebi ja pealegi on ta oma õest arengus vähemalt 2 kuud eespool (igaks juhuks mainin, et võrdlus käib ikka beebiea järgi). 

Hambaid veel ei ole ja rinnapiima saab ka aina vähem. Olen küll natuke kurb, et juba hakkab see piim otsa lõppema, aga samas eesmärk on saavutatud - 6 kuud rinnapiima. Ja õnnestus isegi rohkem anda. 

Ja veel... Ma tean, et mu perekond ja sõbrad teavad seda, aga tahaksin seda neile veelkord öelda:

Olete asendamatud, ilusad ja tublid. Armastan teid kõiki! 

Ja kes mu sõbrad või perekonnaliikmed on, küll need juba ennast puudutatuna tunnevad :) 

Kena vihmast kolmapäeva teile ja meile.

Suviiiiii...peaaegu.

Täna oli sisutihe päev. Algas päev jalutuskäiguga  ja coffee in'i kohviga (keegi võiks seda iga hommik mulle tuua), seejärel kiire jutuajamine maailma parima inimesega (minu bff, kui noorte keeles rääkida) ja oligi aeg lasteaeda emadepäeva kontserdile minna. 

Sellega oli muidugi eelneval päeval tore lugu. D1 pidi esinema Getter Jaani looga ja soovitati teha teda natuke rohkem Getteri moodi (teatavasti ei ole Getteril blondid lokkis juuksed). Meie preili aga keeldus parukast ja tagatipuks "unustas" sõnad ja "ei saa" üleüldse esineda. Korras päev! Hommikul suutsin ta ikkagi maha rahustada ja ei hakanud seda parukat talle pähe suruma - peaasi, et saab esinetud. Lasteaeda läksin kohale u 15min varem, et jõuaks kleidi selga panna ja veel paar julgustavat sõna öelda. Ikka oli midagi valesti! Mingid kontsakingad olevat ma koju unustanud (mille olemasolust ma isegi ei tea). No selge, kerge solvumine jälle üle elatud, pani siiski kleidi selga ja vanemad suundusid saali lapsi ootama. 

Kontsert oli ilus. Mulle väga meeldivad sellised kontserdid ja iga kord valan pisaraid (vist ainuke üliemotsionaalne). Sel korral valasin neid kohe eriti palju, sest mu oma väike, pisike tütar, laulis nii ilusti selle laulu ära, millest nii suur draama oli. Tõeliselt ilus. Tõeliselt uhke tunne. Ja veel palju kirjeldamatuid emotsioone :) 

Peale seda toimus rühmas seebi tegemine koos emadega. Tegime kaks seepi - ühe meile endale ja ühe vanaemale, kes oli ka leidnud aega tulla kohale kontserti kuulama.

Päeva lõpus leidsin endas veel jõudu jooksma minekuks. Tegelikult suuresti tänu sellele läksin, et olin päeva jooksul kõike head ja paremat näost sisse ajanud. AGA! Jooksin 7km ja tunne oli peale jooksu hea. Järgmisel korral ka 7 ja siis juba rohkem. Maijooks, here i come! 

Loen päevi - 4 päeva Saaremaale sõiduni :)

Maijooks läheneb...

Tere, sõbrad! :)


Ilmad on nii mõnusad, võiks öelda, et mai kuu kohta isegi ideaalsed.
Täna sabistas küll veidi vihma, aga paar tundi hiljem olid juba teed kuivad.
Mõnus! Kaugel see suvigi enam on (ja talv)?!

Mu kauaoodatud tossud saabusid ka vahepeal!
Hea meelega käiksin jooksmas ka, aga näed, suutsin uute jalanõudega jooksmisele kriipsu peale tõmmata. Nimelt on mul mõlemad kannad täiesti villis uutest ketsidest. Sest nagu õige inimene kunagi, panin uued ketsid pikaks jalutuskäiguks jalga. Mul pole kunagi nii hulle ville olnud, aga teen väikest reklaami Compeed villiplaastritele - tõeliselt hea kaup ja oma raha igati väärt!
Juba järgmine päev sain trenni edasi teha. Mitte küll joosta, aga selle proovin ka homme ära, sest uued tossud on ju jooksmiseks loodud. Täna panin Bodypump'is need jalga ja võin öelda, et pole mul enne nii mugavaid jalanõusid olnud. Olen väga rahul!



Kes mu perekonda natukenegi teab, teab ka seda, et meil on tulemas 3. pulma-aastapäev.
Ma ei jõua ära oodata, et saaks Tallinnast minema!
Nii, et varsti on oodata rohkelt check-in'e ja pilte meie väikesest reisist :D


Mõni rida ka teisele emadele.
D2 hakkas käputama paar päeva tagasi, mis tähendab seda, et ta on oma suuremast õest 2k kiirem. Ja kaalub 1kg vähem, kui vanem õde samal ajal. Saab endiselt rinnapiima ja juba peaaegu 3k on saanud lisatoitu. Üldiselt on väga rõõmus ja tubli laps. Eriti rõõmustab mind see, et ta magab öösel vähemalt 8 tundi, aga tavaliselt isegi 10 tundi. Mingit väsimust pole mul küll peale sünnitust olnud. Nüüd umbes nädala on kahjuks mõlemal lapsel olnud nohu, mis nähtavasti ei plaanigi parematele jahimaadele minna. Ja viimased 2 päeva on D2 pidevalt halvas tujus. Läheks see jama ometigi üle!


Kuna mu kirjutamist segab pidev karje D2 poolt siis olen jälle sunnitud siinkohal lõpetama.
Kell ka nagunii palju ja tänane BP oli äärmiselt väsitav, sest treener arvas, et ma suudan küll. Noh, sel hetkel suutsingi, aga kas ma homme ka voodist püsti suudan tõusta, see pole veel kindel.
Igatahes, nautige ilma ja suve ja elu ja oma perekonda!


NB! Varsti on emadepäev ja meil on õe ja vennaga oma emale kingitus juba valitud :)