Kella kahene tõetera.

Suvi läbi?

Ilmad on jälle masendavalt külmad ja vihmased. Eks oligi juba kaua soe ja mõnus olnud.

Tunne on selline nagu suvi oleks läbi, sest pooled kauaoodatud sündmused on juba läbi.

Esiteks, pulma-aastapäev. Saaremaa hakkab mulle iga korraga aina rohkem meeldima ja üleüldse veetes aega Tallinnast väljas, tuleb soov sinna jäädagi. Kui mõnest viperusest mööda vaadata, oli tore reis. Ainult, et paar päeva jäi puudu. Enne mõtlesin, et kaks päeva on piisav aeg, aga seal oleks võinud vabalt nädala olla.

Teiseks, maijooks. Püüdsin olla nii rahulik, kui on võimalik olla olukorras, kus pead jooksma 7km, olles selle distantsi läbinud vaid 1x ja üleüldse kuu jooksul jooksnud 6-7x. 

Mida lähemale start jõudis, seda enam hakkasin muretsema, aga kõik läks paremini, kui ma arvasin. 

3-4km vahel oli muidugi tunne, et viskan pikali ja hakkan nutma, aga see tunne läks üle ja jõudsin elusalt finishisse. Ajavõtuga jooksus oli osalejaid 3273 ja mina jooksin kohale number 1660, ajaga 44min ja 18sek. 

Olen tulemusega rahul, sest pole teabmis jooksja ja pole jõudnud veel harjutadagi. Järgmisel aastal proovin juba natuke paremat tulemust saada ja sügisel plaanin 10km ka ära proovida :)

Natuke ka lapsevanematele, kes mõistavad, millest ma räägin. 

D2 areneb viimasel ajal kohe eriti kiirelt. Alles sai käputamise selgeks ja juba ajab end püsti kõige najal ja proovib isegi samme teha. Minu jaoks müstika, sest ta on endiselt minu jaoks väike beebi ja pealegi on ta oma õest arengus vähemalt 2 kuud eespool (igaks juhuks mainin, et võrdlus käib ikka beebiea järgi). 

Hambaid veel ei ole ja rinnapiima saab ka aina vähem. Olen küll natuke kurb, et juba hakkab see piim otsa lõppema, aga samas eesmärk on saavutatud - 6 kuud rinnapiima. Ja õnnestus isegi rohkem anda. 

Ja veel... Ma tean, et mu perekond ja sõbrad teavad seda, aga tahaksin seda neile veelkord öelda:

Olete asendamatud, ilusad ja tublid. Armastan teid kõiki! 

Ja kes mu sõbrad või perekonnaliikmed on, küll need juba ennast puudutatuna tunnevad :) 

Kena vihmast kolmapäeva teile ja meile.

Suviiiiii...peaaegu.

Täna oli sisutihe päev. Algas päev jalutuskäiguga  ja coffee in'i kohviga (keegi võiks seda iga hommik mulle tuua), seejärel kiire jutuajamine maailma parima inimesega (minu bff, kui noorte keeles rääkida) ja oligi aeg lasteaeda emadepäeva kontserdile minna. 

Sellega oli muidugi eelneval päeval tore lugu. D1 pidi esinema Getter Jaani looga ja soovitati teha teda natuke rohkem Getteri moodi (teatavasti ei ole Getteril blondid lokkis juuksed). Meie preili aga keeldus parukast ja tagatipuks "unustas" sõnad ja "ei saa" üleüldse esineda. Korras päev! Hommikul suutsin ta ikkagi maha rahustada ja ei hakanud seda parukat talle pähe suruma - peaasi, et saab esinetud. Lasteaeda läksin kohale u 15min varem, et jõuaks kleidi selga panna ja veel paar julgustavat sõna öelda. Ikka oli midagi valesti! Mingid kontsakingad olevat ma koju unustanud (mille olemasolust ma isegi ei tea). No selge, kerge solvumine jälle üle elatud, pani siiski kleidi selga ja vanemad suundusid saali lapsi ootama. 

Kontsert oli ilus. Mulle väga meeldivad sellised kontserdid ja iga kord valan pisaraid (vist ainuke üliemotsionaalne). Sel korral valasin neid kohe eriti palju, sest mu oma väike, pisike tütar, laulis nii ilusti selle laulu ära, millest nii suur draama oli. Tõeliselt ilus. Tõeliselt uhke tunne. Ja veel palju kirjeldamatuid emotsioone :) 

Peale seda toimus rühmas seebi tegemine koos emadega. Tegime kaks seepi - ühe meile endale ja ühe vanaemale, kes oli ka leidnud aega tulla kohale kontserti kuulama.

Päeva lõpus leidsin endas veel jõudu jooksma minekuks. Tegelikult suuresti tänu sellele läksin, et olin päeva jooksul kõike head ja paremat näost sisse ajanud. AGA! Jooksin 7km ja tunne oli peale jooksu hea. Järgmisel korral ka 7 ja siis juba rohkem. Maijooks, here i come! 

Loen päevi - 4 päeva Saaremaale sõiduni :)

Maijooks läheneb...

Tere, sõbrad! :)


Ilmad on nii mõnusad, võiks öelda, et mai kuu kohta isegi ideaalsed.
Täna sabistas küll veidi vihma, aga paar tundi hiljem olid juba teed kuivad.
Mõnus! Kaugel see suvigi enam on (ja talv)?!

Mu kauaoodatud tossud saabusid ka vahepeal!
Hea meelega käiksin jooksmas ka, aga näed, suutsin uute jalanõudega jooksmisele kriipsu peale tõmmata. Nimelt on mul mõlemad kannad täiesti villis uutest ketsidest. Sest nagu õige inimene kunagi, panin uued ketsid pikaks jalutuskäiguks jalga. Mul pole kunagi nii hulle ville olnud, aga teen väikest reklaami Compeed villiplaastritele - tõeliselt hea kaup ja oma raha igati väärt!
Juba järgmine päev sain trenni edasi teha. Mitte küll joosta, aga selle proovin ka homme ära, sest uued tossud on ju jooksmiseks loodud. Täna panin Bodypump'is need jalga ja võin öelda, et pole mul enne nii mugavaid jalanõusid olnud. Olen väga rahul!



Kes mu perekonda natukenegi teab, teab ka seda, et meil on tulemas 3. pulma-aastapäev.
Ma ei jõua ära oodata, et saaks Tallinnast minema!
Nii, et varsti on oodata rohkelt check-in'e ja pilte meie väikesest reisist :D


Mõni rida ka teisele emadele.
D2 hakkas käputama paar päeva tagasi, mis tähendab seda, et ta on oma suuremast õest 2k kiirem. Ja kaalub 1kg vähem, kui vanem õde samal ajal. Saab endiselt rinnapiima ja juba peaaegu 3k on saanud lisatoitu. Üldiselt on väga rõõmus ja tubli laps. Eriti rõõmustab mind see, et ta magab öösel vähemalt 8 tundi, aga tavaliselt isegi 10 tundi. Mingit väsimust pole mul küll peale sünnitust olnud. Nüüd umbes nädala on kahjuks mõlemal lapsel olnud nohu, mis nähtavasti ei plaanigi parematele jahimaadele minna. Ja viimased 2 päeva on D2 pidevalt halvas tujus. Läheks see jama ometigi üle!


Kuna mu kirjutamist segab pidev karje D2 poolt siis olen jälle sunnitud siinkohal lõpetama.
Kell ka nagunii palju ja tänane BP oli äärmiselt väsitav, sest treener arvas, et ma suudan küll. Noh, sel hetkel suutsingi, aga kas ma homme ka voodist püsti suudan tõusta, see pole veel kindel.
Igatahes, nautige ilma ja suve ja elu ja oma perekonda!


NB! Varsti on emadepäev ja meil on õe ja vennaga oma emale kingitus juba valitud :)