Far from what i once was. But not yet what im going to be. Ehk veerandsaja aastane :)

Kui ma noorem olin, tahtsin jubedalt vanemaks saada. Kõigepealt 16, siis 18 ja järgmine suur soov oli 21. 

Ja nüüd olen juba 25!  Ja kuhu ma siis omadega jõudnud olen selleks vanuseks - õnneni! 

Mul on kaks imeilusat tütart ja olen abielus lihtsalt uskumatu mehega :)

Koolitee on mul küll pooleli, aga ka selle plaanin sügisel uuesti ette võtta. Kuna nii väikese lapse kõrvalt on see keerukas, lähen e-õppesse.

Sünnipäev ise möödus kenasti. Öösel sain väga ilusa kella omanikuks (mul pole pm terve elu jooksul kella olnud, vajab harjumist) ja varahommikul saabus parimatest parim sõbranna lillede ja koogiga. 

Peale kiiret pesu käisime poes ja siis läksin ripsmehooldusesse (mis jääb mul mõneks ajaks viimaseks, sest mul on lihtsalt kohutav allergia). Peale seda sõitsime loomaaeda, kus veetsime toredat aega. Paar tundi hiljem tulime koju tagasi ja saabus teine parim :)

Kuna loomaaias läks päris kaua ja tüüpiline mina ei teinud eelmisel päeval mitte ühtegi ettevalmistust, olime veidi ajahädas, aga saime siiski koos hakkama. 

Külalisi palju ei olnud, sest kahjuks pidin seda oma pisikeses kodus pidama ja siin oli juba nende väheste inimestega kitsas ja kärarikas. Nii, et kes kutset ei saanud ja tunneb, et tahaks tulla - lepime aja kokku! 

Fb's, telefonitsi ja sõnumitega tuli ikka päris palju õnnitlusi kokku ja ma südamest tänan kõiki, kes võtsid vaevaks mind õnnitleda. Õnne pole kunagi piisavalt :)

Nagu suurem osa mu postitusi, jääb seegi praegu poolikuks, sest üks väike preili nõuab midagi ja ma lähen uurin välja, mis see on. 

Järgmise korrani! 

Elu on ilus.

Esimene nädalavahetus perega suvilas veedetud.

Super! Ütlen hurraa ja nii ilus ja Issand jumal ja kõike veel, mis tänapäeval väga heade asjade kohta öeldakse.

2 päikesepaistelist päeva, aiatööd, lebotamist ja mis põhiline - puhkamist! Noh, ja natuke mitte nii positiivne asja juures oli see, et sai ka kõvasti söödud. No mis sa teed, kui nii head liha grillitakse.

Suvilas on lapsed ka nagu ära vahetatud. D1 ei tee igasugu lollusi ja ei ripu küljes ega küsi neid lõputuid küsimusi, D2 mängib omaette ka vahepeal ja ei nuta nii palju. Rääkimata mu kallist abikaasast, kellel töömõtted peast läinud, niidab muru, parandab asju, koristab kuuri jne. Lausa lust on hommikul ärgata, teha süüa oma perele ja nautida seda kõike aias kohvi rüübates. 

Võiksin lõputult rääkida maal olemise headest külgedest, aga kes seda ikka lugeda viitsiks :)

D2'l täitus täna 8 kuud. Kaalub 7700 ja pikkust on 70cm. Rinnapiima ei saa nüüd enam üldse.

Üldiselt ikka tubli laps, magab öösel vähemalt 9h ja on võrratult armas. 

Muud ei meenugi. Sõidame just kodu poole ja kõik mõtted juba järgmise nädalavahetuse peal, kui sõidame loomulikult jälle suvilasse ja võtame paar head sõbrannat ka kaasa. Seltsis ju segasem! Ja ega ei saa seda mõnu ainult endale hoida.

Lõpetuseks lisan pildi 8 kuu vanusest preilist, kes juba tolmuimejaga ringi tuuseldab :)

Ilusat algavat nädalat kõigile!