Mu elu vist pole nii huvitav, et sellest kirjutada, samas blogipidamise idee mulle meeldib.
Noh, mis ma siis kostan siia üle pika aja?
Käin nüüd töööööööl. Siin ma praegu seda postitust kirjutangi. Pühapäeva öösel pole siin just väga palju teha. Aga töö teen ikka ära (no kui ülemus nt juhtub lugema) :)
Minu sünnipäev on juba möödas, pulma-aastapäev, D1 lasteaia lõpetamine, kolimine. Ohsaa, kui niimoodi loetlema hakata siis tuleb välja, et päris tegusad kuud on olnud.
Uskumatu, aga mu pisike beebi, kes peaaegu 7a tagasi sündis, läheb 1,5 kuu pärast kooli. KOOLI, kas te saate aru??? Mina näiteks ei saa! Kuhu sellel ajal nii kiire on? See on lausa kurb, kui kiirelt kõik möödub. Mina näiteks enam ei ootagi pingsalt mingit sündmust, sest ma tean, et see saabub nagunii nii kiirelt, et ei jõua selleks valmistudagi. Nii ongi möödunud juba mitmed jõulud, jaanid, sünnipäevad...
Jube heietamiseks kisub ära, aga ma mõtlen sellele tihti. Selle pärast ma püüan (alati kindlasti ei tule välja) oma lähedastele ja sõpradele näidata, kui palju ma neist hoolin. Olen isegi õppinud vabandama - suur saavutus minu jaoks :) Mingeid suuri elutarkusi ma siin jagama ei hakka, eks igaüks teab ise, mis tema jaoks tähtis on. Peamine, et inimene oleks õnnelik ja mina olen õnnelik! Mul on pere, mul on ümber täpselt need sõbrad, kes on väärt hoidmist. Aitäh, aitäh, aitäh kõigile, kes end nende sõprade hulgas ära tundsid, olete asendamatud!
Aga muudel teemadel. Näiteks sporditeemadel, see on ju meil siin väga aktuaalne tänasel päeval :) Minu arust suurem osa mu sõpru on aktiivseteks hakanud. Positiivne!
100 hommikujooksu tegin ära, olen väga uhke enda üle. Kilometraaz ei olnud märkimisväärne, aga 100 päeva järjest joosta oli minu jaoks paras katsumus, samas alla ei mõelnud ma kordagi anda.
Nüüd olen avastanud enda jaoks rattaga sõitmise, sest mu imetoredad lähedased kinkisid mulle sünnipäevaks ratta (many thanks siinkohal ka mu mehele, kes mulle väga suure ja laheda üllatuse korraldas, you are the best!). Minu elu esimene ratas. Täitsa oma ja hea :) Nüüd vuran sellega siia ja sinna ja siis veel sinna ka! Kusjuures, hull sport muidugi, aga ma käisin täna selle aasta esimesel suplusel ja vesi oli soeeeeeee.
Toitumise osas muidugi olen täielikult läbikukkunud. Just sõin näiteks dallase saia (Maris, sinu pere tuleb kohe sellega meelde ;) ) ja paki krõpse. WIN! Suvel on üleüldse raske tervislikult toituda, aga eks ma kunagi lähitulevikus võtan end jälle kätte ja palkan endale kellegi, kes kommi ja kooki käest maha lööb.
Ja mis siis veel? No jube lahe aeg on käes ju - suvi! Loodan, et kõigil on meeldejääv suvi ja seda vaid kõige paremas mõttes. Hoidke sõbrad lähedal, tehke asju, mis teevad teid õnnelikuks ja ärge unustage naeratada. Vähemalt kord päevas ;) Ma nüüd muidugi kõlan nagu eriline maailmaparandaja, aga ma vist olengi lihtsalt õnnelik ja ma tahan, et inimesed mu ümber oleksid ka õnnelikud.
Love you all. I quess.
