Sellega oli muidugi eelneval päeval tore lugu. D1 pidi esinema Getter Jaani looga ja soovitati teha teda natuke rohkem Getteri moodi (teatavasti ei ole Getteril blondid lokkis juuksed). Meie preili aga keeldus parukast ja tagatipuks "unustas" sõnad ja "ei saa" üleüldse esineda. Korras päev! Hommikul suutsin ta ikkagi maha rahustada ja ei hakanud seda parukat talle pähe suruma - peaasi, et saab esinetud. Lasteaeda läksin kohale u 15min varem, et jõuaks kleidi selga panna ja veel paar julgustavat sõna öelda. Ikka oli midagi valesti! Mingid kontsakingad olevat ma koju unustanud (mille olemasolust ma isegi ei tea). No selge, kerge solvumine jälle üle elatud, pani siiski kleidi selga ja vanemad suundusid saali lapsi ootama.
Kontsert oli ilus. Mulle väga meeldivad sellised kontserdid ja iga kord valan pisaraid (vist ainuke üliemotsionaalne). Sel korral valasin neid kohe eriti palju, sest mu oma väike, pisike tütar, laulis nii ilusti selle laulu ära, millest nii suur draama oli. Tõeliselt ilus. Tõeliselt uhke tunne. Ja veel palju kirjeldamatuid emotsioone :)
Peale seda toimus rühmas seebi tegemine koos emadega. Tegime kaks seepi - ühe meile endale ja ühe vanaemale, kes oli ka leidnud aega tulla kohale kontserti kuulama.
Päeva lõpus leidsin endas veel jõudu jooksma minekuks. Tegelikult suuresti tänu sellele läksin, et olin päeva jooksul kõike head ja paremat näost sisse ajanud. AGA! Jooksin 7km ja tunne oli peale jooksu hea. Järgmisel korral ka 7 ja siis juba rohkem. Maijooks, here i come!
Loen päevi - 4 päeva Saaremaale sõiduni :)
No comments:
Post a Comment