Ma parem ei hakka üldse halama, kuidas aeg lendab nii kiirelt bla, bla, bla, vaid asun kohe asja juurde.
Suvi on läbi (nonäed, ei saa kohe halamata jätta!)!
Ma ei oskagi öelda, kas on olnud tegus suvi või olen enamjaolt vedelenud. Ma arvan, et mõlemat natuke :)
Näiteks eelmisel nädalavahetusel käisin Võrus väga armsate inimeste pulma pildistamas (pilte võib ka varsti mu fb lehel näha). Ilmaga vedas ja pilte tuli palju. Paar pildistamist ootab järgmisel kuul veel ees, loodame ka siis ilusat ilma, et saaks pildid õues teha, nii on need kõige meeleolukamad.
Ise plaanime ka oma perega pildistama minna ja ikka oma lemmiku fotograafi juurde - Marit Karp. Loodame ikka septembri alguses sessiooni ära teha, et päris kasukates pilte ei peaks tegema. Plaanis ka trash the dress teha ;)
Hüppame siis kohe järgmise teema peale, mis mõttes mõlgub.
Kolmapäeval lähen LÕPUKS Mamas Pride'i!!
Mõtteid on nii palju ja alustan suurt projekti, tulemust saab ka ehk varsti näha.
Jaaaa....järgmine teema.
Hakkasin väikestviisi kodus tööd tegema. Lakin soovijatel küüned geellakiga (Glamlac - Eesti toode, muideks), mis peaks peal püsima kuni 3 nädalat. Huvilisi on juba olnud ja endal lakin muidugi ka. Siiani ütleb kogemus, et 2 nädalat pole probleem, aga 3 nädalat püsivust on juba natuke raskem saada, sest küüned kasvavad ja see välja kasvanud osa ei jää just kuigi ilus. Samas, kuidas kellelgi, minul endal igatahes kasvavad üsna kiirelt. Värvivalik on mul praegu veel kesine, aga eks ma tasapisi soetan juurde.
Hind, muide, 8 EURi.
Beeeeeebi kasvab mühinal ja harjutab inimese moodi käimist. Mõned hambad on ka suus, varsti saab inimese moodi sööma ka hakata :D
Ja suuremal "beebil" hakkab esimene hammas ära kukkuma. Tasakaal on olemas, ühel tuleb juurde, teisel jääb vähemaks.
Üldiselt on kõik vist hästi tore. Kiire on ainult kuidagi. Peaksin nagu olema kodune ema, aga kodus olemist juhtub harva. Trennist võtsin hetkel puhkuse (võibolla olen seda juba maininud), sest suvel on ikka mõistlikum vabas õhus sportida ja pealegi suviti ei ole Myfitnessis laste treeninguid. Õnneks juba oktoobrist olen tagasi "sadulas" ja hakkame kõik koos jälle uue hooga ujuma ja BP'ima.
Teadjamad juba teavad ka seda, aga sõitsime tädiga (talle kindlasti meeldib, et ma siin "tädi" kirjutasin) Riisiperest Haapsallu (tegelikult Haapsalust veel edasi) mööda raudteetammi. Kohutavad 63 kilomeetrit! Noh, see vist ei lähe arvesse, et me eelneval õhtul väljas käisime :) Sõitsime seda distantsi umbes 4,5h. Kokku läks üle 5h kindlasti, sest tegime vahepeatuseid ka. Igatahes...kõik, kes arvavad, et me teokiirusel liikusime ja nõrgad oleme - palun minge sõitke ise seda teed mööda. Tegelikult ka, emotsionaalselt raske on sõita mööda teed, millel lõppu ei paistagi olevat. AGA! Me siiski proovime sel nädalavahetusel uuesti ja loodame, et eelmine kord tegi eelneva päeva pidu selle asja nii raskeks.
Ja siis 08.09 kohtume kõigiga sügisjooksul, onjueksju?! :) Mina lähen püüan oma elu esimest kümmet kilomeetrit läbida. Aja suhtes mingit suurt eesmärki ei olegi, peaasi, et jääb alla 70 minuti.
Ja nüüd lähen pulmapiltide kallal nokitsema.
Olge ikka sama toredad ja ilusad palun edasi. Aitäh!
