Pungad on puudel, ilusad lilled kõikjal ja isegi päike viitsib päris tihti end näidata, aga ikkagi on midagi puudu.
Ootan ENDISELT oma tosse, et saaks jooksma minna, aga ei midagi. 18.05 on juba vaja maijooksule minna, aga minul pole veel tossegi! Eks nüüd tuleb kõvasti hagu anda, et jõuaks seda 7km läbida nii, et pärast kops koos ei oleks. Iseenesest pole ju pikk distants, aga minusuguse jaoks on see siiski omajagu. Pealegi hakkab mul kõhus keerama, kui jooksule mõtlen, sest minu viimane võistlus oli krossijooks ja see oli umbestäpselt 9a tagasi. Kusjuures tulin seal vist neljandaks ja seda tänu sellele, et ei osanud puude pealt märgistusi lugeda (loe: lõikasin natuke). Jooksmine polnud just minu tassike teed kuni naaber Viimsist mind endaga jooksma kutsus. Esimesed korrad ma muidugi mõtlesin, mida järgmine kord ütlema peaks, et jumala eest seda jama uuesti tegema ei peaks, aga läksin siiski uuesti ja no mis sa ütled - hakkas meeldima! Nüüd vaja ainult hoog sisse lükata ja see suure suuga lubatud jooks ära teha. Ja ära ma selle teen! :)
Nüüd aga palun juba mai keskpaika, et saaks Saaremaale SPA'sse, sest see suve ootamine ja kahe lapsega kodus olemine on tekitanud suuuuuure vajaduse puhkamiseks. Tahan massaaži ja päikest ja sooja ja basseinis/saunas mõnuleda ja oma kallite sõbranjedega õhtutundideni bla-bla-bla teha.
Lapsed tulevad küll sel korral kaasa, aga see ei takista kõike seda tegemast.
Kell on jälle 2 ja ma ei maga.
Parandan kohe selle vea.
No comments:
Post a Comment