Kõigepealt - tere, üle pika aja :)
Viimasel ajal on millegipärast (tõesti, ei tea küll, miks?!) paljude inimestega tekkinud diskussioon seoses eluga meie riigis. Tean äärmiselt paljusid inimesi, kes tahavad siit ära minna või kes on seda juba teinud.
Ei saa salata, et oleme ka meie mõelnud kodumaaga hüvasti jätta. Ja mida aeg edasi, seda rohkem see mõte pähe tuleb. Kui ütleks keegi, et mind ja mu meest ootab seal kaugel müstilisel väljamaal normaalne töökoht, kus kohe saab tööle asuda, oleksin kohe nõus minema.
Kuigi, kuigi... Ma vist ikkagi natukene olen Eesti patrioot (ja seda mitte ainult selle pärast, et vabariigi aastapäev kohe tulemas on) ja kahju on lahkuda ka. Ei, ärge saage valesti aru, mulle ei meeldi sõita autoga ühest august teise ja kuulata iga päev telekast/raadiost mingist järjekordsest hinnatõusust (isegi mitte tähtsate onude palgatõusust). See koht siin lihtsalt on minu kodu ja jääb selleks alati. Ma vist lausa armastan oma kodumaad :)
Ja mis mulle veel muret tekitab seoses suure hurraaga parematele jahimaadele minekuga?
Mu perekond ja mu kallid sõbrad. Kui nemad saaks ka kaasa võtta, oleks kõik ideaalne.
Kuna mu tutvusringkonnas on tõesti palju neid, kes enam kodumaal ei ela ja ilmselt sõidavad ilma aukudeta teedel, süües head paremat, seljas samasugused ilusad riided nagu meil siin, aga mis maksid umbes 3x vähem, tahaksin neilt küsida, kuidas nad saavad hakkama koduigatsusega (igatsusega oma lähedaste järgi)?
Oh, kus tuli alles pikk lause. Loodan, et komad said ka õigetesse kohtadesse :)
Kirjutage ja joonistage!
No comments:
Post a Comment