Nii vist võib öelda peale nii mitmeid tülisid.
Viimasel ajal on need tülid kuidagi eriti pikaks veninud. Iga päev tuleb jälle uus asi, mille peale solvuda või vihastada. Jah, tunnistan, et olen ise suuresti süüdi nendes tülides (loodan lihtsalt,et mu mees ei loe mu blogi), sest kipun üle mõtlema. Kui kohe probleemi ära ei lahenda ja läbi ei räägi siis ma lihtsalt mõtlen ja mõtlen ja siis on juba väga raske tõestada, et asi ei ole nii nagu mina selle olen oma peas välja mõelnud. Aga nagu näha siis mu mees ei õpi ka. Oleme koos olnud juba üle 8a, aga ta pole ikka veel aru saanud, mida tülide korral tegema peab. Sel korral (nagu ka eelnevatel kordadel) lubas, et muudab end. Ma küll veidi kahtlen selles, aga loodan parimat. Eks me mõlemad peame veidi tööd tegema, et kõik toimiks. Kuni meil mõlemal on soovi asja parandada, on veel kõik hästi.
Muidu läheb juba täitsa hästi - teine uusaastalubadus edeneb vaikselt ja varsti on palgapäev (loe - esimene emapalk), see teeb ju ometigi rõõmsaks :)
Kuigi jubedalt oleks puhkust vaja. Plaanime sõpradega Lõuna-Eesti trippi ja loodan väga, et see õnnestub. Muidu saab varsti talv läbi ja pole lauda kordagi alla saanud. Tänan juba ette neid sõpru, kes end kokku võtavad ja meiega kampa löövad. It's going to be fun!
Lootsin sel korral pikema postituse teha, aga nähtavasti on D1 ja D2 teisel arvamusel ja nõuavad, kes tähelepanu, kes süüa.
Järgmise korrani!
No comments:
Post a Comment