Annetada või mitte?

Nagu õige inimene kunagi, käisin jälle fb'st enne magamaminekut läbi.

Leidsin SELLE postituse.


Ausalt öeldes paneb see mind kukalt sügama. 

Algatuseks tahan öelda, et ma ei ole südametu inimene, ma olen isegi liiga suure südamega ja elan palju teiste probleeme enda omadena läbi, aga sel korral mitte. 

Kas siis peaks annetama või ei peaks? 

Summa ei olegi oluline, sest suurem osa meist selle 2 eurot leiaks. AGA...

Kas selline see elu nüüd ongi? Jagan aga facebookis pilti ja palun annetusi?!

Ma mõistan, et meie riigis on raske tööd leida ja veel raskem on leida tööd, kus saab piisavalt palju palka, et 9 last ära toita, aga kas siis ei pea isegi üritama? Ma ei räägi siin ainult sellest perekonnast vaid üleüldiselt. Mulle tundub, et osad inimesed ei viitsigi enam ise midagi teha, vaid ootavad, et õnn ja raha neile sülle kukuks. Keegi kuskil ju ikka aitab...

Ma ei ütle, et lapsi ei peaks nii palju tegema, see on ju ikkagi iga inimese oma valik ja keegi seal oma arvamust välja öelda ei tohi, aga miks siis nende kasvatamine ja ülevalpidamine on kellegi teise asi? 

Riik peab rohkem maksma, inimesed peaksid heldemad olema, aga "abivajaja" ei pea midagi tegema. Isegi mitte realistlikumalt mõtlema.

Ma lihtsalt olen arvamusel, et ei saa oma elu elada teiste inimeste peale lootma jäädes. 

Ei saa öelda, et ma ei tea, mida rasked ajad tähendavad.

Minul endal on kaks last, elan üürikorteris ja eelnevad 3 kuud oli meie pere sissetulek nullilähedane, sest mees oli kodus haiguslehel ja dekreedirahad läksid beebi asjade ja maksude maksmiseks. Ei olnud meil kuu alguses raha, rääkimata kuu lõpust. Aga saime kuidagi hakkama ja ei süüdistanud riiki ega teisi inimesi oma hädades. Minul isegi ei ole oma kodu, kuhu uut kööki lasta 4000€ eest ehitada! Tuleb hoida pea püsti ja teha tööd selleks, et tulevik helgem oleks. Ja tööd tuleb teha ISE, mitte loota, et keegi selle sinu eest ära teeb.

Teema on lõputu ja kohati väga kurb. Ühel hetkel on mul kahju, teisel hetkel mõtlen, miks mina pean oma pead murdma inimeste murede pärast, kes ise oma muredega tegeleda ei viitsi, vaid veeretavad need teiste õlule. 

Niisiis, küsimus endiselt õhus - kas annetada või mitte?

Jään ootama tulist diskussiooni, sest see on kindlasti üks terav teema.

NB! Siia alla peaks vist lausa suurelt kirjutama, et minu postitus ei puuduta absoluutselt inimesi, kes tõesti vajavad abi, sest on oma kodu kaotanud või on mõni muu õnnetus juhtunud tänu millele on liialt raske üksi edasi minna. Selliseid peresid lausa peab aitama!