Aastaid möödas üks kuni mitu.

Tere, sõbrad! 

Long time no see. Kuidas läheb? Tegelikult pole sada aastat midagi kirjutanud ja mõni sõber raudselt igatseb mind! Elu on muutunud 180 kraadi ja võibolla isegi mõned kraadid peale. Aga elu on tore ja lilleline ja kevad on käes! 

Fb aeg-ajalt tuletab meelde, et aastaid tagasi olin päris kõva sõnasepp. Aastatega on muidugi mu arvamused kõvasti muutunud, aga ... Ok, kirjutan kunagi hiljem veel. Täna on pühapäev ja vaja uueks nädalaks kõvasti jõudu koguda. 

Armastage üksteist ja hinnake kõike, mis teil on! 

Well, hello!

Mul pole aimugi, kui pikka aega ma siia mitte sõnakestki pole kirja pannud. Päris mitu kuud vist.
Mu elu vist pole nii huvitav, et sellest kirjutada, samas blogipidamise idee mulle meeldib.


Noh, mis ma siis kostan siia üle pika aja?

Käin nüüd töööööööl. Siin ma praegu seda postitust kirjutangi. Pühapäeva öösel pole siin just väga palju teha. Aga töö teen ikka ära (no kui ülemus nt juhtub lugema) :) 

Minu sünnipäev on juba möödas, pulma-aastapäev, D1 lasteaia lõpetamine, kolimine. Ohsaa, kui niimoodi loetlema hakata siis tuleb välja, et päris tegusad kuud on olnud.
Uskumatu, aga mu pisike beebi, kes peaaegu 7a tagasi sündis, läheb 1,5 kuu pärast kooli. KOOLI, kas te saate aru??? Mina näiteks ei saa! Kuhu sellel ajal nii kiire on? See on lausa kurb, kui kiirelt kõik möödub. Mina näiteks enam ei ootagi pingsalt mingit sündmust, sest ma tean, et see saabub nagunii nii kiirelt, et ei jõua selleks valmistudagi. Nii ongi möödunud juba mitmed jõulud, jaanid, sünnipäevad...
Jube heietamiseks kisub ära, aga ma mõtlen sellele tihti. Selle pärast ma püüan (alati kindlasti ei tule välja) oma lähedastele ja sõpradele näidata, kui palju ma neist hoolin. Olen isegi õppinud vabandama - suur saavutus minu jaoks :) Mingeid suuri elutarkusi ma siin jagama ei hakka, eks igaüks teab ise, mis tema jaoks tähtis on. Peamine, et inimene oleks õnnelik ja mina olen õnnelik! Mul on pere, mul on ümber täpselt need sõbrad, kes on väärt hoidmist. Aitäh, aitäh, aitäh kõigile, kes end nende sõprade hulgas ära tundsid, olete asendamatud!


Aga muudel teemadel. Näiteks sporditeemadel, see on ju meil siin väga aktuaalne tänasel päeval :) Minu arust suurem osa mu sõpru on aktiivseteks hakanud. Positiivne!
100 hommikujooksu tegin ära, olen väga uhke enda üle. Kilometraaz ei olnud märkimisväärne, aga 100 päeva järjest joosta oli minu jaoks paras katsumus, samas alla ei mõelnud ma kordagi anda.
Nüüd olen avastanud enda jaoks rattaga sõitmise, sest mu imetoredad lähedased kinkisid mulle sünnipäevaks ratta (many thanks siinkohal ka mu mehele, kes mulle väga suure ja laheda üllatuse korraldas, you are the best!). Minu elu esimene ratas. Täitsa oma ja hea :) Nüüd vuran sellega siia ja sinna ja siis veel sinna ka! Kusjuures, hull sport muidugi, aga ma käisin täna selle aasta esimesel suplusel ja vesi oli soeeeeeee.
Toitumise osas muidugi olen täielikult läbikukkunud. Just sõin näiteks dallase saia (Maris, sinu pere tuleb kohe sellega meelde ;) ) ja paki krõpse. WIN! Suvel on üleüldse raske tervislikult toituda, aga eks ma kunagi lähitulevikus võtan end jälle kätte ja palkan endale kellegi, kes kommi ja kooki käest maha lööb.


Ja mis siis veel? No jube lahe aeg on käes ju - suvi! Loodan, et kõigil on meeldejääv suvi ja seda vaid kõige paremas mõttes. Hoidke sõbrad lähedal, tehke asju, mis teevad teid õnnelikuks ja ärge unustage naeratada. Vähemalt kord päevas ;) Ma nüüd muidugi kõlan nagu eriline maailmaparandaja, aga ma vist olengi lihtsalt õnnelik ja ma tahan, et inimesed mu ümber oleksid ka õnnelikud.

Love you all. I quess. 

100 hommikut.

Tänases postituses tuleb palju juttu spordist! :) 

Alustuseks tahaksin tänada oma väga, väga armsat sõbrannat, kes on kaugel Kanadas, aga suudab mind ikkagi motiveerida rohkem sporti tegema. Nimelt täna hommikul luugid lahti tehes haarasin oma telefoni ja nagu õige inimene kunagi, avasin facebooki. Notificationites oli kutse "üritusele" "100 päeva hommikujooksu ehk tõeline katsumus". Esimene mõte oli wtf ja siis tuli no way! Aga mõni minut hiljem olid püksid jalas ja koer elevil õue minekust. Ja nii ma siis vajutasin "join" ja võtsin väljakutse vastu. 

Mees tuli trennist, et D1 lasteaeda viia ja küsis uksest sisse astudes naerul näol: "Noh, jooksma vä?". Jaatavat vastust kuuldes enam ei naernud. 

Minusuguse poolest lõunast ärkaja jaoks ei olegi eriline challenge jooksmine vaid varakult ärkamine ja kuigi mu mees minus hommikul kahtles, mina ei kahtle! :) Täna tuli kokku vaid 3km, aga mul on veel 99 hommikut võimalus pikemaid distantse joosta. 

Hiljuti hakkasin käima ka uues rühmatreeningus, millel nimeks GritStrength. Esialgu mõtlesin umbes sama nagu täna hommikul, aga teises järjekorras. Ehk siis kõigepealt tuli no way ja kohal olles oli wtf. Aga treener on nii äge! Karjub ja sunnib pingutama ja pärast kiidab hullult. Minule just selline lähenemine meeldib :) Iseenesest on trenn raske, aga kestab vaid 30min ja energiat jagub veel mitmeks päevaks. Siiani olen käinud selles treeningus 1x nädalas, aga sellest nädalast plaanin selle arvu 2 peale tõsta. Bodypumpis käin ka endiselt, aga seda nüüd siis vaid 1x nädalas. 

Õnneks olen ma suutnud päris mitu inimest trennilainele meelitada ja üksi enam trennis käima ei peagi (kui nüüd hommikune jooks välja arvata). 

Otsi ka Sina endale sõber/sõbranna ja tegutsege koos parema füüsise ja rõõmsama meeleolu nimel! 

Jaanuar '14

Käes on uus aasta ja minul blogipostitusi täpselt 0. No mis seal salata, aega lihtsalt ei ole. Kool, kodu, trenn - midagi pole selle kolme kuuga muutunud. Samas nagu on ka.

Lapsed on suuremad, lumi on maas, kraadid külmemad ja mina õnnelikum :) 

Kirjutada on tegelikult paljust, aga postitus tuleks liialt pikk ja lohisev, kirjutan esialgu jaanuari kuust. 

Minu armsad vanaema ja vanaisa nägid kunagi palju vaeva, et meil tulevikus jaanuari kuus lihtne ei oleks. Ja nad saavutasid selle! Nimelt on minu emal, kahel tädil ja kahel onul jaanuaris sünnipäev. No milline lust, eksole? Kingitused, söömine, sõitmine siia-sinna. Ja nagu sellest veel vähe oleks, vähemalt kolmel lähedasel on samuti jaanuaris sünnipäevad! Selline tore kuu siis :) 

Kui praegu tundus kõik negatiivse alatooniga siis tegelikult olen äärmiselt õnnelik oma lähedaste sugulaste üle. Mul on tõesti vedanud oma kuue tädi ja kahe onuga (+ nende lapsed). Peaaegu kõikidele sünnipäevadele me ka jõudsime, aga kõige olulisem oli minu jaoks minu emme sünnipäev. Ma tean, et seda ütlevad kõik, aga minul on päriselt ka maailma parim emme :) 

Ja oma maailma parimale emmele tahtsin ma maailma parimat sünnipäeva ja andsin endast kõik, et see päev oleks eriline ja jääks talle meelde. Siinkohal tänaksin veelkord kõiki inimesi, kes aitasid emmet üllatada, see oli tõepoolest fantastiline! Te olete fantastilised! Selline on lühikokkuvõte üllatusest ja hilisemast kingitusest: 

Ka videod on saadaval, kes veel näinud ei ole, jagan meeleldi :)

Üleüldiselt on aasta alanud ilusti ja sel aastal on mul plaanis olla veel tublim õpilane, käia tublisti trennis, olla parem sõber, naine, ema. 

Tervitused Katrele, kes mul soovitas blogi jälle käsile võtta :*

Kilod ja koogid.

Mõtlesin pikalt, kas üldse sellest teemast kirjutada, aga otsustasin siiski oma nö "lugu" jagada. 

Ma arvan (tegelikult olen päris kindel), et ma ei ole ainus naine, kelle jaoks on kehakaal suuuuuuur, suuuuuur probleem ja kes mõtleb sellele palju (liigagi palju). Pidev tants ja trall käib selle toidu ümber. 

Tegelikult ma ei tea isegi, miks inimesed lasevad end nii palju mõjutada ja ajavad taga mingit "ideaalset" asja. Mina ise nende hulgas. Jah, meid mõjutab äärmiselt palju meedia ja inimesed meie ümber, aga see pidev teistega võrdlemine võtab niiiiii palju aega ja energiat ja kuna kõik inimesed on täiesti erinevad, on see täiesti mõttetu tegevus. Ma püüan iga päevaga aina vähem end teistega võrrelda ja ausalt - nii on palju lihtsam elada! Hea ütlus siia ka - be your own definition of beautiful.

Tegelikult arvasin ma kunagi, et inimesed sünnivad pringi pepu ja ilusate kõhulihastega. Aga nii palju, kui minul on kogemusi olnud siis tegelikult on selle kõige taga hoopis miski muu, nimelt õige toitumine ja regulaarne kehaline koormus. 

Minust rääkides siis ma pigem teen 2x rohkem trenni, aga toidust ma loobuda ei suuda. Olen küll hakanud toituma tervislikumalt, aga kui ma ikka tahan tüki kooki või paki küpsiseid ära süüa siis seda ma ka teen. Noh, hiljem muidugi räägib keegi mul peas, kuidas see oli jube halb otsus ja nii on trennis käimine üldse mõttetu, aga õnneks see "keegi" läheb üsna ruttu ära :)

Nii, mis ma siis tahtsin veel rääkida. Ahjaa, et hakkan lõpuks jõudma punkti, kus ma olen iseendaga rahul :) 

Püüan käia 4x nädalas trennis ja nagu juba eespool mainitud, toituda tervislikumalt. Olen kunagi aastaid tagasi mõelnud välja enda jaoks mingisuguse jube ideaalse kaalunumbri, kuhu ma Kindlasti kunagi jõudma pean ja kus ma ka paar korda olnud olen, aga nüüdseks olen sellest loobunud ja püüan pigem saada keha trimmi ja olla iseendaga rahul. Jah, ma tahaksin kindlasti veel mõned kilod kaotada ja lihaseid treenida. Ja kui ma olen ka edaspidi tubli ja ei lase mõnel väikesel tagasilöögil end maha murda siis saavutan ma selle kindlasti. Novembri alguses on plaanis ka minna kehaanalüüsi ja koormustesti tegema, et teada saada, kas ikka liigun õiges suunas, aga tunne on igatahes õige ja hea. Energia ja positiivsed emotsioonid on minu igapäevased külalised. 

Lisan ka mõned pildid võrdluseks. Pildid on üsna tumedad, aga loodetavasti on midagi aru saada (hiljem pilte lisades jäi üks heledam, kui teine ja proovisin mis ma proovisin, ei saanud midagi muuta). Mu mees nt ütles, et peale telefoni pole suurt midagi muutunud :D Tänan, kallis! Kuigi tegelikult jah, ma väga palju suve jooksul trenni ei jõudnud ja praeguseks olen ka vaid paar nädalat korralikult trennis käinud. Siiski, mu enesetunde parandamiseks aitab isegi sellest paarist nädalast. Natuke veel minna... i can do it! :)

Esimesed on tehtud 8k tagasi (4k peale teise lapse sündi) ja teised u nädal aega tagasi. 

Loodetavasti saan mõne kuu möödudes veel uue võrdluse teha :)

?

Ma vist ikka ei ole eriline jutuvestja, sest ma ei suuda kunagi neid pealkirju välja mõelda. Rääkimata esimesest lausest.


Sügis on käes ja ma pean ütlema, et mulle isegi meeldib sügis. Külm on küll, aga ilus ka.

Suvilas käimisel on nüüd kriips peal ja see minu jaoks lõpetas suve täielikult. Seal sai ikka ilusaid nädalavahetusi veedetud ja jääme väga igatsema seal käimist. Parimal juhul hakkame järgmisel aastal jälle seal käima :)
Õunasaak oli sel aastal seal niivõrd hea, et saime üle 100l õunamahla, + minu esimesed õunamoosid, mis on imemaitsvad. Ma üldiselt ei ole ei õunamahla ega õunamoosi sõber, aga ise tehtud on ikka hästi tehtud.


Kes natuke rohkem asjadega kursis on, teavad juba, et hakkasin koolis uuesti käima. Ja no mis ma oskan kosta - väga lahe on! Alles kooliaasta algus ka, küll ma jõuan veel vinguma hakata :D


Lastest ka mõned laused.
D2 saab juba sel kuul aastaseks. Tubli väike tüdruk on juba, oskab voodist/diivanilt ise maha tulla, kõnnib, ütleb 3 sõna, lehvitab jne. Hambaid on endiselt 3, aga lähiajal peaks veel 2 lisanduma.
D2'l tulevad hambad, aga D1'l kukuvad esimesed hambad suust ära. Tasakaal täitsa olemas.

Juba kõik teemad ununenud, millest rääkida tahtsin. Lapsed magava ja me hakkame mehega nüüd oma aega sisustama. Eile oli Revenge'i uue hooaja esimene osa ja seda me nüüd vaatama hakkamegi. Jeeeeee, lõpuks!


Lõppu soovin kõigile ilusat sügist ja soovitan endiselt oma lähedasi hoida ja neile iga päev öelda, KUI olulised nad on.